See on suhteliselt vähe tuntud tõik, kuid enne „Põrgut“ jõudis kunstnik Eduard Wiiralt panna piltidesse Piibli. Peale naasmist õppereisilt Dresdenist võttis ta ette Eesti usuteaduse rajaja, tollase Jüri pastori Eduard Tennmanni „Usuteaduse lugemiku“ illustreerimise.  Wiiralti sünniaastapäeval 20. märtsil kell 19.00 avatakse Jüri raamatukogus  nende gravüüride näituse „Enne põrgut“.

„Minu jaoks oli see väga meeldiv üllatus, et Eesti usuteaduse rajaja on olnud Jüri kirikus õpetaja  ning Wiiralt on illustreerinud tema raamatu,“ lausub näituse idee autor, Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru. Kunstiteadlane Mai Levin lisab, et Eestis ei leidu õieti teist kunstnikku, kes oleks tegelenud piibliteemadega nii palju. Levin ise on koostanud koos Enn Jaanisooga Tennmanni ning Wiiralti ühistööst eraldi kolmekeelse raamatu.

Levin lausub teoste taustaks: „ Wiiralt tegeles nendega  pärast Dresdenit, aastatel 1923-25. Sel ajal illustreeris ta üldse väga palju, kujundas luulekogusid ning raamatuid. Tennmanni raamatuga tegeles ta eriti palju ja mitte ainult Piibli ainetel, vaid tegi ka tema moraliseerivatele juttudele olustikupilte.“

„Ma tooksin välja, et Wiiralt kujutas sel  loomeperioodil teemasid, mis on rahvusvahelised ja üle kogu maailma mõistetavad. Ka sõnadeta, sest neid on tuhandeid kordi illustreeritud sajandite jooksul ja ka Wiiralti töödes on see mõistetavus olemas,“ ütleb Jüri pastor Tanel Ots.  Kirikuõpetaja toob välja ka huvitava kokkusattumuse: „Kui Jüris tõlgiti esimene Piibel, hakkasid ka eestlasi samad lood mõjutama mis lääneeurooplasi ja Wiiraltigi piibligravüürid on Jüriga seotud.“

Levin lisab, et teema oli Wiiraltile tuttav uskliku isa kaudu, kuid tema lähenemine teemale on mõnevõrra ebatavaline, samas kindlasti isikupärane. „Neist moodustub omaette tööde ansambel. Tema varasemas loomingus on neil küllaltki silmapaistev koht. Need olid suurem osa tema Pallase diplomitööst aastal 1924. Ainestik köitis teda nii, et tegi selle kõrvalt vabagraafilisi töid piibliteemadel. „Susanna“ ja „Nägemus“ näiteks,“ asetab kunstiteadlane Wiiralti illustratsioonid Tennmannile konteksti lisades, et graafiku vanaisa oli pärit Rae vallast.

Siiski on piiblitemaatika jäänud laiema publiku jaoks Wiiralti loomingus suhtelisel tagaplaanile. Tennmanni „Usuteaduse lugemiku“ andis välja kirjastus Loodus, mille arhiivist jõudsid Wiiralti originaalid Kirjandusmuuseumi kogudesse.  „Neid on kasutatud ja eksponeeritud mingil määral 1958 aastal Wiiralti ülevaatenäitusel  ja 1974 tema illustratsioonide näitus Kadrioru muuseumis ja nüüd aeg-ajalt tuuakse osad neist välja, aga need paar jäävad reeglina märkamata, kuigi Wiiralt on asjaga tõsiselt tegelenud,“ selgitab Levin.

Näitus „Enne põrgut“ jääb Jüri raamatukogus avatuks kuni mai alguseni. Siis liigub näitus edasi teistesse Rae valla kultuurisõlmpunktidesse.