Rae Kunsti Plats on Kultuurikeskuse ruumides asuv galerii, mis avati 29.oktoobril 2016

Avanäitusena esitleti osa Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust. Väljapanek sisaldas näiteks Jaan Toomiku, Margit Lõhmuse, Mara Koppeli, Aarne Maasika, Rauno Thomas Mossi jpt. kunstnike fotokunsti, graafikat ja maali.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

27. detsembril 2016 avati Laurentsiuse, kel kodanikunimeks Lauri Sillak, portreede näitus, kus eksponeeriti seitset portreemaali kunstniku viimase viie aasta loomingust.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

1. veebruaril 2017 seadsime üles Juss Piho maalinäituse “Departures”.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

1. märtsil 2017 avati Tiina Tammetalu ühiskondlik-poliitiline maalinäitus “Girl power/ Naise vägi”.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

5. aprillil 2017 sai teoks Janno Bergmanni fotoseeriate “Punane ja must” ning “Kosmiline köök” eksponeerimine.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

5. mail 2017 avasime Mari Kartau näituse “Täiesti tavalised vaatepildid”.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

11. mail 2017 avasime Vaida Raamatukogus Eduard Wiiralti illustratsioonide rändnäituse “Enne põrgut”.

Sealt edasi liikus näitus teistesse Rae valla kultuurisõlmpunktidesse ja Harjumaa kultuurikeskustesse.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

22. mail 2017 avati Peetris kohvikus Monroe Galina Bendaki näitus “Elu ja ilu by GothZone”

Fotod näituse avamisest SIIN

 

5. juunil 2017 avati Sorge, kodanikunimega Margus Tiitsmaa “Kaasaegse kunsti näitus”.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

6. septembril 2017 avati PUSA maailnäitus “Aed”

Fotod näituse avamisest SIIN

 

29. oktoobril 2017 tähistas Rae Kunsti Plats 1. tegutsemisaasta möödumist. Selles auks seati üles Rae vallas elavate ja toimetavate kunstnike ülevaatenäitus. Kultuurikeskuse avalikule kutsungile vastas 15 kunstnikku, neist kõigi töid ei olnud erinevatel põhjustel võimalik näitusele panna ning nii said eksponeeritud Mari Kartau, Janno Bergmanni, Aita Nurga, Grete-Loviis Saare, Robert Puumeisteri, Juta Soans-Laanpere, Jana Soansi, Vilja Prometi, Galina Bendaki, Ott Katteli, Cristellli (Kristel Kütt), Toomas Aru ja Riti Rand-Salongi tööd.

Fotod näituse avamisest SIIN

 

5. jaanuaril 2018 avasime Niina-Anneli Kaarnamo näituse “Rae radade rajal”. Niina-Anneli on pärit Soomest, kuid juba mõnda aega veedab ta enamiku oma ajast Eestis. 2017. aasta lõpus peatus ta Vaskjala Loomeresidentuuris ning seal oldud aeg ja kogutud mõtted said vormitud näituseks.

Intervjuu Niina-Anneliga Rae Sõnumite veebiversioonis.

Fotod näitust nautivatest külastajatest SIIN

 

15. veebruaril 2018 avati Rae Kunsti Platsis koostöös Eesti Kunstnike Liiduga kunstiklassikute näitus „Vabadus“
Näitusele on valitud autorid, kes nõukogude ajal otsesemalt või kaudsemalt võitlesid oma loominguga Eesti vabaduse eest. Eestis polnud otseselt riigivastast põrandaalust kunsti, nagu Venemaal. Kuid siin oli tänu Soome televisiooni kaudu tulevatele Lääne mõjudele rohkem vabadust ja paljud kunstnikud kasutasid seda, et vihjata meie riigi olnud või tulevale võimalikule iseseisvusele. Otsesteks märkideks on Raul Meeli Eesti kaardid. Ka Rene Karil, kes koos Andrus Rõuguga pälvis sel aastal teenetemärgi, tõi sini-must-valge näitusele juba 1988. aastal, kus see keelati.
Mitmed Eesti kunstnikud, nagu Malle Leis, Herald Eelma, Evi Tihemets, Peeter Ulas ja Kaisa Puustak kasutasid oma töödes motiive, mis kuuluvad lahutamatu osana Eesti rahvusliku identiteedi juurde. Näiteks talutared, kartulid ja rahvariided, rääkimata kaunist Eestimaa loodusest. Kaljo Põllu uuris identiteeti sügavamalt, Soome-Ugri juurte kaudu.
Ja just veidi enne Eesti vabanemist korraldas Siim-Tanel Annus oma koduõues performantseid, mis oli juba iseenesest uuenduslik kunstivorm, kuid nendestki võib välja lugeda viiteid Eesti ajaloole ja mütoloogiale.
Näitusel esindatud kunstnikud:
Raul Meel, Malle Leis, Andrus Rõuk, Rene Kari, Evi Tihemets, Peeter Ulas, Herald Eelma, Siim-Tanel Annus, Mari Kaljuste, Kaisa Puustak, Kaljo Põllu
Näituse kuraator Mari Kartau
Fotod näituse avamisest SIIN

 

16. märtsil 2018 avati Andrus Joonase näitus “Vastus on Aledoia”. Oma loomingu kohta ütleb Joonas, et „Vastus on Aledoia“ tähistas algselt kunstniku omamütoloogiasse kuuluvat sõna müstiliste lillemaalide seeriat, kuid hiljem laienes kogu loomingule. Joonase teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, Pärnu linna ning mitmetes erakogudes Eestis ja Euroopas.

http://sirp.ee/s3-pressiteated/andrus-joonas-naitus-rae-kunsti-platsis/

 

30. augustil 2018 avati Marko Kekishev’i kureeritud näitus “EESTI KULTUURIPLAKAT”, mis tutvustab kodumaiste eri kool- ja põlvkondadest plakatimeistrite viimase kahe aasta tipploomingut ja annab ülevaate Eesti plakati põnevast hetkeseisust.
Näitus jäi avatuks oktoobri alguseni.

 

15. oktoobril 2018 avasime Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäituse “Vabadus 21. sajandil”.
“Vabadus 21. sajandil” on kummardus jätkuvale vabadusele ja loovale inimesele.
Näitusel osalevad kunstnikud Raul Meel, Marko Mäetamm, Kiwa, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, Navitrolla, Kadri Alesmaa, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Liisa Kruusmägi, Tarrvi Laamann, August Künnapu, Maarit Murka ja Priit Pärn.
Näitusel “Vabadus 21. sajandil” on kakskümmend üks vabadusest inspireeritud teost ja iga kunstnik on loonud ühe teose vabadusest. Kunstnike vabadusesõnum ja teoste loomeprotsess on jäädvustatud filmidena.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitus jääb avatuks 15. novembrini.
Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Pruulikoda Tanker.

Fotod näituse avamisest SIIN

Rae valla ettevõtjad ostsid “Vabadus 21. sajandil” litomapi ära ning pärast Rae Kunsti Platsil eksponeerimist saab sinna kuuluvaid töid näha erinevates Rae valla haridusasutustes. Loe lähemalt SIIT: http://kultuur.rae.ee/rae-valla-ettevotjad-saadavad-naituse-vabadus-21-sajandil-ringile-rae-valla-haridusasutustesse/

 

16. novembril 2018 avatakse Rae Kunsti Platsil Billeneeve maalinäituse “Ma libisen endast üle pikemalt või lühemalt”.
Näitus jääb avatuks 25. detsembrini.
Toetab Eesti Kultuurkapital!

 

26. detsembril 2018 avame Toomas Altnurme näituse “Oaas”.

Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala. Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga ja kus seetõttu tekivad allikad ja järved. Kõrbi läbivad kaubateed kulgesid enamasti läbi oaaside. Praegu asuvad neis kohtades linnad. Al Ain on oaas Omaani piiril Araabia Ühendemiraatides kus kunstnik Toomas Altnurme on oma viimased 5 aastat tegelenud loominguga, õpetades kunsti ja disaini tudengeid Araabia Ühendemiraatide Ülikoolis .

Toomas Altnurme on rahvusvaheliselt tunnustatud maalikunstnik ja skulptor, kes on õppinud Aasias kujutavat kunsti (Tais Rajamangala Ülikoolis, Lõuna-Koreas Kyonghee, Seouli Rahvusülikoolis, lisaks magistratuur Hongik Ülikoolis Seoulis). Tema töid leidub 50 maal erakogudes, muuseumides ja avalikus ruumis skulptuuridena.
Altnurme monumentaalvorme võib leida järgmistes paikades: USA, Lõuna Carolina; Kanada, Quebec; Venemaa, Penza; Tšiili, Carretas; Brasiilia, Brusque; Costa Rica, Cauhita; Taiwan Shimen; Jaapan, ShinJuku; Tai, Bangkok; Indoneesia, Bali; Singapur; Lõuna-Korea, Seoul Taani, Hojer; Prantsusmaa, Saint Henry; Saksamaa, Bayern; Inglismaa, Exmoor; Hispaania, Cervera; Läti, Biksere; Leedu, Panevezys; Araabia Ühendemiraadid.
Eestis asuvad tema teosed lisaks erakogudele ka Eesti Kunstimuuseumis ning Tartu Kunstimuusemis. Avalikus ruumis võib Altnurme taieseid leida nii Tallinnas, Pärnus kui Paide parkides.
Hetkel töötab Toomas Altnurme õppejõuna Abu Dhabis, Al Ainis Araabia Ühendemiraatides.

Näituse AVAMISEL ESINEB:
Kristin Kalnapenk on sensatsiooniline ning südant soojendav laulja ja laulukirjutaja, põimides oma muusikas elulisi õppetunde, avastusi, tundeid ning arusaama maailmast. https://soundcloud.com/whokris/aint-the-man?fbclid=IwAR1BFOmBfY02ZoFGowuMQdLVE0s-R4uODdBlDq2ISc1TBVOJ9RO6vhsSjSchttps://soundcloud.com/whokris/sail-into-the-distance?fbclid=IwAR33vdocwQ6-G3hnXFE31H8MRgdx5DOYzRRJHM9-2atohn_rHux9A1QDhqIToetas

Näituse avamist toetab Eesti Kultuurkapital.