marcellaFoto: Janno Bergmann

Marcella Giannini on Roomas elav Itaalia-Kolumbia kunstnik ja illustraator. Ta on omandanud Rooma Kaunite Kunstide Akadeemias graafika eriala bakalaureusekraadi, Hispaanias CIECi fondis graafika eriala magistrikraadi ja praegu on ta lõpetamas Rooma Kaunite Kunstide Akadeemias magistriõpinguid paberitootmises. Tema looming ühendab peamiselt paberi valmistamise tehnikaid, tekstiilikunsti ja looduslike värvainete kasutust. Viimaseaja töödes kasutab ta geomeetriliste mustritega gobeläänide loomiseks oma valmistatud paberniiti.
Vaskjala loomeresidentuuris kombineeris ta tekstiilitehnikad looduslike värvainetega, et luua funktsionaalne skulptuur, mis tegeleb asustuse ja kogukonna teemaga. Valminud kunstiobjekti esitleti Rae koolimajas üritusel “Sirakas” 28.augustil.
Tere Marcella, oled Itaalia-Kolumbia juurtega, valdad trükitehnikaid, teed illustratsioone ja kasutad erinevaid klassikalisi käsitöötehnikaid nagu näiteks kudumist oma looming tegemisel.
Jah, minu ema on kolumbialanna ja isa itaallane, sündisin Itaalias, kasvasin Kolumbias ja kunstiõpinguid alustasin Roomas Kaunite Kusntide Akadeemias, mille lõppedes sain bakalaureuse kraadi graafika erialal. Armastan kasutada erinevaid käsitöövõtteid ja alati kui tekib vajadus siis õpin midagi uut, mis aitab ideid teostada. Graafikaõpingute ajal õppisin ka paberi valmistamist ja tutvusin looduslike värvainete maailmaga. Sealt edasi hakkas mind huvitama tekstiil, erinevad kangad, villad, lõngad ja muu selline.
Kas teed tihti kunstiresidentuurides tööd?
See on mu teine residentuur, esmase kogemuse sain Hispaanias. Naudin sellist viisi, residentuuris on võimalus näha kuidas teevad tööd teised kunstnikud ja õppida uusi tehnikaid, see on inspireeriv.
Viimased paar aastat on reisimine ja muu olnud üpris keerulised, kuidas on see sinu tegemistele mõjunud ja kas Eestisse oli raske jõuda?
2020 oli väga keeruline, mu kodumaa Itaalia oli üks esimesi riike Euroopas, mis koroona pandeemiaga raskelt pihta sai. Peale vaktsineerimist on reisimine muutunud palju lihtsamaks, mina sain vaktsineeritud Rumeenias, kus osalesin kunstiprogrammis läbi Erasmuse (koolitus ja õpiprogramm). Kolm aastat tagasi käisin samuti Erasmuse raames Eestis, õppisin kohas nimega Labora paberi tegemist, kalligraafiat ja leidsin uusi sõpru. Üks sõpradest oli Vaskjalas viibinud ja tema kaudu leidsin kontaktid, kandideerisin ja oma suureks rõõmuks osutusin valituks.
Mis või kes sind inspireerib?
Minu kõige suurem inspiratsioon tuleb loodusest ja jätkusuutlikest materjalidest. Paber, eriti siis isetehtud paber, erinevad looduslikud värvid mida saab teha erinevatest taimedest ja muudest looduslikest materjalidest. Palju on selliseid unustatud vanu teadmisi, tööstuslikud masinad ja kemikaalid on teinud küll paljude asjade valmistamise kiireks ja mugavaks aga see on alati looduse arvelt. Kui rääkida kunstnikest siis pean oma eeskujuks Anni Albers-it, kes oli üks esimesi tunnustatud naissoost tekstiilikunstnike. Tema tööd on olnud üheks põhjuseks, miks ma hakkasin tundma suurt huvi tekstiilide ja tekstiilitrüki vastu. Ruth Asawa on ehk teine suur eeskuju, Ameerika päritolu skulptor, kes tegi väga huvitavaid punutud skulptuure ja kujusid metalltraadist ja muust.
Milline muusika on sinu lemmik?
Üldiselt ma tööd tehes ei kuula muusikat, kui on lihtsamad mehaanilised tegevused siis vahel midagi mängib taustaks. Meeldib rütmikam muusika, samuti on mu playlistis palju poppi.
Sinu töö, mis on kootud skulptuur, meenutab väikeste linnupesade kogumit. Millest selline idee ja kas mul on õigus linnupesade osas?
Ei ole õigus (naerab). See kobar on inspireeritud viinamarjadest aga selles osas, mis puudutab linnupesi on sul õigus. Ma loodan, et kui oleme saanud selle skulptuuri siia Vaskjala hoovi mõne sobiliku puu otsa paika siis linnud võtavad selle omaks ja teevad sinna pesa. Või paar. Materjalina kasutasin linakiust keerutatud lõnga, sellel on head kuivamise ja antibakteriaalsed omadused ning peaks taluma hästi nii suve kui talve. Lina valisin seetõttu, et kodumaal on see pigem harva kasutatav ja siin väga levinud ning omane. Värvisin linalõnga kurkumi, männikäbidest saadud ekstrakti ja õunapuu lehtedega, veekindluse jaoks kasutan ehk vahatamist.

Tänud meeldiva vestluse eest ja edu tegemistes!

Kunstnikuga vestles Rae Kultuurikeskuse kogukonnatöö spetsialist Toomas Tilk