Foto: Janno Bergmann

Katrin Enni on Tallinnas tegutsev installatsiooni- ja helikunstnik. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri ning omandanud MA kaasaegse kunsti erialal. Oma kunstnikupraktikas tegeleb ta peamiselt kineetiliste ja interaktiivsete heliinstallatsioonide loomisega. Varasemalt on teda paelunud ka joonistamine ning illustratsioon. Vaskjala residentuuris viibimise ajal soovib ta need praktikad omavahel kokku viia ning katsetab võimalusi, kuidas joonistamise abil ning visuaalsete kujunditega tegeledes arendada ideid heliliste objektide loomiseks.
Katrin Enni ja prantsuse kunstniku Philippine Vidart-I loomingu esitlused toimusid pühapäeval, 19. detsembril Vaskjala Loomeresidentuuri Avatud uste päeval.
Tere Katrin, tere tulemast Vaskjalga. Kuidas on muljed ja mille kallal töötad?
Tere, muljed on väga head, selline kodune ja maalähedane koht kus tööd teha ja mõtteid koguda. Vaskjalas on mõnus positiivne meeleolu, saan keskenduda oma tööle. Tegelen siin joonistamisega, tegin sellise otsuse kuna tunnen, et see oskus on jäänud mul kuidagi veidi tahaplaanile. Magistriõpingute ajal ma eriti selleks aega ei leidnud ja tunnen, et mu viimased tööd on pannud mind mõtlema võibolla liiga idee-keskselt. Tahaks oma ajupoolkera, mis tegeleb ratsionaalsusega rohkem vabaks lasta ja tegeleda lihtsalt kujundi ja vormiga. Ehk siis teha natuke mõtteharjutust teises võtmes. Olen siin iga päev joonistanud ja kasutan ka trükipressi. Võtsin ühe ammu huvi pakkunud teema, joonistan, trükin ja loen vahepeal raamatuid.
Mis teema see on?
Mind huvitava teema võib ehk kokku võtta sõnaga organism. See on küll väga laia haardega mõiste aga olen tihti mõtelnud, miks paljud võrdlevad maale või näiteks muusikalisi instrumente elusorganismidega. Otsisin hiljuti endale süntesaatorit ja sattusin instrumendile, mille nimi eesti keeles võiks kõlada kui organismiline süntesaator (eng. organismic synthesizer). Arvustustes kirjutati selle instrumendi kohta mitmel puhul, et see on nagu täiesti elus organism, millel on oma “mõtlemine” ja temaga mängimist võrreldi kui elus organismiga suhtlemist. See tundus väga huvitav kontseptsioon ja pani mind mõtlema, et kust jookseb see piir kui ühes otsas on masin ja teises otsas elus organism. Kuna organismi tähenduse selgitus algab nii, et organism on vähemalt ühest rakust koosnev elus olend siis alustasingi oma tööd ainuraksetest. Terve esimese residentuuri nädala joonistasin amööbe, õnneks ei pidanud mikroskoop ühes ja pliiats teises käes seda tegema (naerab) kuna veebist leiab piisavalt palju foto ja videomaterjali nende kohta. No ja ainuraksetele ja muudele mikroorganismidele ei meeldi ka väga kui neid tugeva otsese valguse all uurida. Nende joonistamine on mu jaoks selline tunnetuslik protsess kuna nii pisikest olendit me tegelikult palja silmaga ei näe ja ei suuda ette kujutada, et tegu on elusolendiga, kes sööb, suhtleb ja teeb palju muud mida teevad kõik elusolendid.
Sa trükid osa pilte, mis tehnikat kasutad?
Monotüüpi ehk siis joonistan otse trükiplaadile ja sealt pressin paberile. See tehnika annab võimaluse teha ainult ühe tõmmise. Lisaks siis teen osa asju eriti vanakooli tehnikas ehk söejoonistustena.
Oled õppinud ka helitehnoloogiat, kas lood ise ka muusikat või teed vahel produktsiooni?
Lapsena õppisin klassikalist kitarri ja sealt ehk sain oma põhiteadmised muusikast. Bändi pole kunagi teinud, pigem olen ehitanud aeg ajalt mingit sorti heliinstrumente, kasutanud selleks näiteks erinevaid mootoreid ja proovinud tulemust juhtida, mõnda mehaanilise kontrolleri abil ja mõningaid läbi vastavate arvutipõhiste kontrollerite kaudu. Salvestanud ei ole, peamiselt olen esitanud neid eksperimente live-esinemistel. Mulle istub idee, et heli sünnib kohapeal ja see kõik on päris. Oluline on hetk kui heli sünnib, kohalolu ja selle jagamine.
Mida meeldib kuulata, kes on su lemmikud?
See on erinevatel eluperioodidel muutuv teema, nooremana kuulasin palju elektroonilist tantsumuusikat ja indie-t või muud alternatiivsemat muusikat. Üldiselt mida vanemaks saan, seda laiemat spektrit kuulan, viimasel ajal köidab ambient ja taasavastan ka vanemaid lemmikuid. Pigem meeldib ikkagi eksperimentaalse vaimuga muusika.
Märkasin ühte huvitavat asja sinu õpingute käigust, esmalt õppisid majandust ja siis päris tükk aega hiljem alustasid kunstiõpinguid. Millest selline pööre?
Ma soovisin alguses õppida arhidektuuri ja selleks oli vaja saada korralik põhi matemaatikas, millele siis korralikult rõhku panin. No ja lõpuks ei julgenud EKA-sse arhidektuuri proovida, läksin hoopis koos sõbrannaga Tartu Ülikooli eksamitele, tema ajaloo teaduskonda ja mina majandusse. Tänu majandusharidusele sain ehk keskmisest laiema pildi erinevatest sotsiaalsetest süsteemidest, poliitikast ja muust taolisest. Igatahes vanemad olid selle üle samuti õnnelikud (naerab). Minu enda plaaniks jäi arendada oma joonistusoskusi ja ikkagi mingil ajal EKA-s õpinguid alustada. Siis tuli elu vahele (naerab) ja lõpuks (15 aastat hiljem) jõudsin arusaamale, et kui ikkagi soovin tõsiselt kunstiga tegeleda on viimane aeg alustada õpinguid.
Kas EKA-s õpetatakse üldse kunstnikele lisaks siis erialastele teadmistele ka majandamist või ettevõtluse algteadmisi?
Eks seal midagi õpetatakse, üks tore aine oli ettevõtluse teemaline ja sinna juurde siis mäletan start-upide kohta loengusarja, milles ise ka osalesin. Samas tundub mulle enda kogemuse põhjal, et EKA-sse ei minda õppima mõttega teha asju raha pärast või vähemalt see ei ole selliste põhi ajendite seas. Võrdlusena muidugi Helsingi ülikooli kunstiõpingutega, kus programmis ka näiteks grantide kirjutamine või loenguid kunstniku kuvandi loomise ja n-ö turundamise kohta, on meil arenemisruumi selles osas. Aga eks see olegi raske teema ja palju erinevaid vastakaid arvamusi. Loomulikult võiks kõik kunstnikud saada kunstnikupalka aga kuna kõik on nii erinevad siis pole päris lõpuni kindel kas see on ainuõige tee. Põhiline on ehk mõelda, et kui sa tahad päriselt olla kunstnik siis mida sa selleks pead tegema. Neid ära elamise viise on tegelikult ju päris palju.
Milline on olnud sinu senise tegutsemise ajal suurim projekt?
Materjalipõhine töö ja uurimus ühes, see põhines vasel. Tegelesin sellega kokku kaks aastat ja see pole veel päris lõppenud. Jah, tegin sellest teemast oma magistritöö aga tunnen, et peaksin sellega veel edasi töötama. Vask on metallina mõjutanud väga palju inimeste elu ja inimtekkelise kultuuri arengut, tal on niivõrd spetsiifilised omadused elektrijuhtivuse poolest, kuidas ta annab edasi soojust ja heli. Samas on selle metalli ressursid väga piiratud, kaevandamine keeruline. Praegune töö lõppes heliinstallatsiooniga aga mul on tunne, et saaksin seda materjali kasutada veel ja jõuda hoopis teistsuguste teosteni. Lisaks sellele on ehk suurimateks töödeks olnud osalemine etendusprojektides helikunstnikuna, väga lahedad kogemused ja täiesti uued teadmised kuidas heli ja liikumine koos mõjutavad meie taju. Need protsessid on olnud väga huvitavaks kogemuseks.
Mis sind inspireerib?
Kontrollimatus ja asjad mida on raske järgi aimata. Nagu näiteks loodus.

Äitäh meeldiva vestluse eest!
Kunstnikuga vestles Rae Kultuurikeskuse kogukonnatöö spetsialist Toomas Tilk