ÜHTELAULMISE LAULUD
ÕRN ÖÖBIK
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
sa tahad roosipuul?
Ehk metsas tore’l toomingal
saab hüüdma sinu suu,
kui tähed hiilg’vad taeva all
ja valgust kallab kuu?
Ei mõisa aias hõisata
või laulu minu rind:
su vanemate verega
on võietud see pind!
Ka metsas tore’l toomingal
ei hüüdma saa mu huul,
vaid talupoja akna all
seal pühal pärnapuul.
Kui jõuab õnnis suine öö,
siis laulan talle ma,
et unuks meelest päevatöö,
jääks rahul magama.
Kõik öö siis hääled heljuvad
ta kauni kambri sees,
ja unenäod ilusad
tal seis’vad silme ees.
Kui aga taevas kumab koit
ja kaob pime öö,
siis laulan: tõuseb priiusloit
ja vaob orjavöö;
sest vaimu taeva võlvilla
ju näha koidutuld
ja uuel ilul särama
löönd Eesti oma muld!
VANGILE EI MEELDI TRELLID
Vangile ei meeldi trellid
Karskele ei meeldi viin
Arstile ei meeldi haiged
Ja haigele ei meeldi piin
President ei kuula rahvast
Rahvale ei meeldi vaht
Vanale ei meeldi noored
Ja minule ei meeldi praht
Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos
Mõnele ei meeldi ausus
Mõnele ei meeldi kuld
Mõnele ei meeldi minevik
Ja mõnele kodune muld
Tulijale kõik on võõras
Olijatel kaob kultuur
Minejatel tuhmub mälu
Ja väikestel kahvel suur
Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos
Pankurid ei seedi vaeseid
Vaestele ei meeldi võim
Preestrile ei meeldi saatan
Ja saatanale võõras hõim
Targale ei meeldi lollide jutt
Koerale ei meeldi rihm
Nõmedus ei seedi mõistuse häält
Ja mulle ei meeldi tugevnev vihm
Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos
Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos
KUI LAPSENA LUSTILLA LUHAL
traditsionaal
Kui lapsena lustilla luhal
ma mängisin kaskede all,
:,: siis oli mu süda nii puhas
kui allikavete kristall. :,:
Maailm aina säras mu silmas,
kõik süütu ja puhas mul näis.
:,: Ma ei teadnud, et õelust maailmas
on kaunimad hingedki täis. :,:
Kui mesilind jalast mind nõelas,
see oli mu ainuke oht,
:,: kuid ema mind osavalt põetas
ja terveks sai haavatud koht. :,:
Mu lapsepõlv läinud ju mööda,
nüüd valust on lõhkemas rind.
:,: Ei emak’se oskus nüüd suuda
neist haavadest päästa küll mind. :,:
OI KÜLAD, OI KÕRTSID
- Runnel
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus parimad piigad ja pudelis õlu.
Kus suveööd kaunistas kiikede kägin,
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi,
kus korraga kogeda head sain ja häbi,
kus maantee viis mööda, kus redel viis lakka,
kus armastus algas, kus igatsus hakkas.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus piimased piigad ja pudelis õlu,
;.; kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled,
aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.;.;
MAMIE BLUE
Üks ainus süda olla võib,
mis andestada suudab kõik,
mis alati on hell ja truu
ja hea.
Ta ainus arm, mis iialgi
sul südamesse rahu viib,
kõik mured jagab sinuga,
kõik ta.
Oh mamie, oh mamie mamie blue
Oh mamie blue
Oh mamie mamie
Oh mamie, oh mamie mamie blue
Oh mamie blue
Ta palgel tihti pisaraid
on tundnud tihti palavaid.
Neist näole jäljed järel jäänd
on nüüd.
Mu kullakallis ema hea
aeg halliks muutnud on su pea,
kuid soojad pilgud, soojad käed
on veel.
Oh mamie, oh mamie mamie blue
Oh mamie blue
Oh mamie, oh mamie mamie blue
Oh mamie blue
KUHU KÜLL KÕIK LILLED JÄID?
Pete Seeger / H. Karmo
Kuhu küll kõik lilled jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Kuhu küll kõik lilled jäid?
Kaob kiirelt aeg…
Kuhu küll kõik lilled jäid?
Neiud tuppa õied tõid.
Mil’ ükskord mõistad sa?
Mil’ ükskord mõistad sa!
Kuhu küll kõik neiud jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Kuhu küll kõik neiud jäid?
Kaob kiirelt aeg…
Kuhu küll kõik neiud jäid?
Mehe leidis iga neid.
Mil’ ükskord mõistad sa?
Mil’ ükskord mõistad sa!
Kuhu küll kõik mehed jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Kuhu küll kõik mehed jäid?
Kaob kiirelt aeg…
Kuhu küll kõik mehed jäid?
Sõtta läksid püstipäi.
Mil’ ükskord mõistad sa?
Mil’ ükskord mõistad sa!
Kuhu küll kõik hauad jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Kuhu küll kõik hauad jäid?
Kaob kiirelt aeg…
Kuhu küll kõik hauad jäid?
Maa on jälle lilli täis.
Mil’ ükskord mõistad sa?
Mil’ ükskord mõistad sa!
KALLIM, SAADA MULLE PADI
Viis: H.Locklin / Sõnad: H.Käo
Kallim, oh saada mulle padi,
millel puhanud on sinu pea.
Sellest padjast ma ei tüdi,
mul selle padja peal on olla hea.
Sest üksindus tahab matta hinge
ja kurbus vaatab sisse silmadest.
Kallim, oh saada mulle padi
mul selle padja peal on olla hea.
Kallim, oh saada mulle padi,
mille sees on sinu põse lohk.
Sellest padjast ma ei tüdi,
on selle lohu sees mu põse koht.
On selles lohus sinu juuste hõngu
ja pisut sinu unenägusid.
Kallim, oh saada mulle padi-
mul selle padja peal on nõnda hea.
TÄNA ÕHTUL NAUDIN ELU
Täna õhtul naudin elu,
Vallatledes sinuga.
Täna imetlen su ilu,
Homme võitlen surmaga.
Refr. Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna sinule.
Täna hüüan veelkord: “Proosit!”,
Kallimale neiule!
Sõber, ütle mis on elu,
Ütle, mis on armastus.
Elu on vaid vaev ja valu,
Armastus on unistus!
Refr. Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna sinule.
Täna hüüan veelkord: “Proosit!”,
Kallimale neiule!
Tulgu homme torm või maru,
Vara veel on murda jääd.
Enne ahastust ja valu,
Viimsed hetked olgu hääd!
Refr. Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna sinule.
Täna hüüan veelkord: “Proosit!”,
Kallimale neiule!
Armastan sind igavesti,
Armastan sind surmani.
Mingu juuksed hõbehalliks,
Armastan sind ikkagi.
Refr. Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna sinule.
Täna hüüan veelkord: “Proosit!”,
Kallimale neiule!
Sõbrad täitke veel kord klaasid,
Tervituseks elule,
Ja siis hüüdke veelkord: “Proosit!”
Kallimale neiule.
Refr. Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna sinule.
Täna hüüan veelkord: “Proosit!”,
Kallimale neiule!
KAUGEL, KAUGEL, KUS ON MINU KODU
Ameerika rahvaviis
Kaugel, kaugel, kus on minu kodu,
kaugelt tervisi saadan ma sul.
:,:Üksi rändan ma võõramaa radu,
pisar laugel, kui meelestud mul.:,:
Tasa nuttis siis kallim mu rinnal,
tasa sosistas õrn tuulehoog,
:,: kurvalt kaeblesid kajakad rannal,
vaikselt kohises vahune voog. :,:
Vaikseks jäänud on tormine meri,
vaikseks jäänud on kallima rind,
:,: üle lageda vetevoo kajab
kurb ja igatsev hulkuri laul. :,:
Tulge tagasi, Eestimaa pojad.
Tulge tagasi, ootame teid.
:,: Võtke kaasa kõik langenud sõbrad,
võtke surnud ja haavatud kõik.:,:
MA TAHAKSIN KODUS OLLA
Trad. / H.Koff
Ma tahaksin kodus olla
kui õunapuud õitsevad
ja nende roosakad õied
mu juukseid ehivad.
Ma tahaksin kodus olla
kui rukkipõld kullendab
ja kollakat-pruunikat vilja
tuul tasa hällitab.
Ma tahaksin kodus olla
kui kasemets kolletab
ja kureparv taevavõlvil
lõuna poole purjetab.
Ma tahaksin kodus olla
kui lumevaip katab maad
ja kuuskede härmatand oksad
kuupaistel hiilgavad.
Ma tahaksin kodus olla
kui kallim on minuga
ja selge sünnimaa taevas
me kohal jääb särama.
MU ISAMAA ARMAS
Mu isamaa armas, kus sündinud ma,
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,:
Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal;
:,: kuid siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,:
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal;
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,:
Oh õitse veel kaua, mu isade maa!
:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,:
Su hooleks end annan ja truuks sulle jään
:,: nii kaua, kui kord suren ja oma hauda lä’en! :,:
VANA PILDIRAAM
P.Pihlap / J.Sütt
Tolmund seintel raamid, neis möödund aastad reas.
Valges kleidis daamid, üks mirdipärg.
Laekas koltund kirju kui lehti sügiskuul.
See, kes neid kord saanud, on ammu läind.
refr: Vana pildiraam kaugeid aegu teab.
Neid, kes läind kord siit, luitund raam meeles peab.
Vana pildiraam kaugeid aegu teab.
Kui kord läeme siit, meidki siis meeles peab.
Leida möödund õnne või kordki olla noor,
raamis tuhmund klaasid, seal all see kõik.
Keegi teele poega siit kaua saatis veel.
Nüüd ka need on läinud, kes saatsid meid.
refr: Vana pildiraam kaugeid aegu teab.
Neid, kes läind kord siit, luitund raam meeles peab.
Vana pildiraam kaugeid aegu teab.
Kui kord läeme siit, meidki siis meeles peab.
KEVADPIDU
F.Kuhlbars
Elagu kõik me armsamad aasad,
ela ning õitse, armas kodumaa!
:,: Vennad, õed välja vainudele
lippude ja lahke lauluga.:,:
Metsad ja mäed, orud ja ojad,
linnudki hele´ lauluhäälega;
:,: hõisake ühes mängumeeste pillid,
ela, õitse, armas kodumaa.:,:
Lindude koorid lahkesti nüüd laulvad
Kevaderõõmu tunneb iga rind
:,: Pillimängu kõlab igal vainul,
kevadepidu on ju täies hoos :,:
Noorus on ilus, ilus on ka elu
Kaunis ja kallis on me kodumaa
:,: Taat on võitnud vanemate vaprust
hoia ja kaitse sina seda ka :,:
Noored kotkad, kallid kodukaitsjad
Isamaa eest nad valmis alati
:,: Hoidkem kõrgel eesti rahva lippu
sini-musta-valge värviga :,:
Rohkem laule leiate siit – https://docs.google.com/document/d/1TUA94YG_-YSkRYUzQwTHKQCOv6p_fX6t/edit