Et naistepäevapidu tuleks kuninglik…
Teate küll seda ootusärevust – teil on pintsak seljas, piletid põuetaskus, kell randmel tiksumas ning ootate, kuni proua sätib end veel viimast ringi valmis. On ka põhjust nii ootuseks kui sättimiseks, sest te lähete kahekesi koos pidulikule peole.
Täpselt nagu tegid seda 19. sajandi Peterburis Šaša ja Nataša, need Puškinid. Valmistusid pikalt ja põhjalikult, sest pidu tantsuga tähendas tollal meie aja mõistes osalusteatrit. See oli hulk ajaga kujunenud tavasid, mis tegidki asjast asja. Ball, nagu nimetati taolist pidu, nõudis erilisi tualette, ballitantsudel – menuett, kotiljon, masurka – oli kindel järjekord ja igal tantsul oma tähendus. Kuid see kõik kuulus loomuliku elu juurde, raketiteaduse isa Werner Braun polnud veel sündinud.
Kuid mis Puškinite päevil oli tavapärane õhtune meelelahutus, on nüüd midagi väga erilist. Ajad ja kombed, nagu nentisid juba vanad roomlased. Kuid seda enam! Pole midagi paremat, kui tulla üheks õhtuks välja ka meie päevade peorutiinist ning pidutseda nagu elaksime vanadel maalidel või mustvalgetel seltskonnafotodel – ajal, mil teksapüksid olid pelk tööriie ja mugav argirõivastus tähendas hästi istuvat ülikonda või kleiti.
Ühesõnaga – teeme sel reedel kogu peoseltskonnaga midagi erilist, teeme 10. märtsi „Royal Gala“ kuninglikuks sõna otseses mõttes. Peoks, päris milletaolist meil vist olnud polegi. Astume argipäevast veel paar sammu kaugemale, kui muidu kultuurikeskusse peole tulles. Mängime juba kodus Šašat ja Natašat, krutime end eos elevile puhtalt selle põhjal, keda näeme vahetult enne kargesse märtsiõhtusse astumist esikupeeglist. Oleme kõik kõige elegantsemad versioonid iseendist.
Meile esineb sel peol üks kahest Eesti inimesest, kes on võitnud Eurovisioni. Dave Bentoni bändil on reedel üks kontsert ja see toimub Rae Kultuurikeskuses naistepäeva „Royal Gala“ ajal. Teie vaev on ainult särades kohale hõljuda, joogi- ja söögipoolise eest hoolitseb meie suurepärane baar, muusikat pakub Dave Benton isiklikult ning õhtut hoiab rütmis Veiko Täär. Seega – võtkem reedet eriti elegantselt, viigitult ja triigitult. Ka sina, porutšik Rzevski!
Seni aga tasub võtta ühendust meie majaperenaise Virvega, et panna kinni lauakohad. Ja kogukonnatöötaja Mardiga, et panna kinni istmed peole ja koju viivas eribussis. Reede pole enam kaugel.