Seulgi Kang on Lõuna-Koreas sündinud performance’i ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Londonis, ta viibis novembrikuus Vaskjala Loomeresidentuuris kus tegeles oma kunstiprojektiga.
Tema tööd käsitlevad argipäeva lihtsuse ja keerukuse purustamist. Edastades arusaamist hajusast tundest, mida ta on kogu elu kogenud kunstniku, naise ja võõrana ennast ümbritsevas reaalsuses. Ta seab küsimuse alla oma keskkonna, tasakaalu ja võimusuhted, reeglid, mis tema jaoks näivad olevat juba vaikimisi ette antud.
Meeleline teos, mille Seulgi Kang Vaskjala kunstiresidentuuri ajal loob, kajastab mitmesuguseid emotsioone, mis seostavad ümbrust (konkreetseid esemeid) individuaalses (inimeste) „ruumis“. Tema teosed on lõppkokkuvõttes sügavalt filosoofilised, kuid loodetavasti avavad ennast ka vaatajatele.
Tere Seulgi ja tere tulemast Eestimaale, Vaskjala Residentuuri! Millised on muljed ja kuidas leidsid tee siia?
Ma sündisin väikeses mereäärses linnakeses nimega Young-kwang, Lõuna Koreas ja mu elu muutus mõõtmatult kui jõudsin oma 20-ndatesse. See juhtus kui kolisin Londonisse ja kogesin esimest kord suurlinna koos kõigi erinevuste mitmekesisustega ning raskustega, mis kujundasid mu elu ja karjääri – magistrikraad Chelsea Kunstikolledžis, vahepealne elu Berliinis, Seoulis ja siis jälle tagasi Londonis. Minu kohaspetsiifilised kogemused on lahutamatu osa minu tööst ja seetõttu otsin alati sobivaimaid kohti töö tegemiseks. Nii avastasin Vaskjala siin Eestis. See ürgne, toores maastik ja ümbruskond on väga inspireerivad!
Oled sündinud ja kasvanud Lõuna Koreas, nüüd elad ja töötad Londonis. Mis on suurimad erinevused Euroopa ja Aasia kunstimaailmade vahel?
Igal maal ja riigil on oma iseloom – kõik kunstnikud mingis piirkonnas võivad omada mingit “kollektiivset” sarnasust või ühiseid jooni kultuurilises mõttes ja seda mõjutavad sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud sündmused aga käesoleval 2019 aastal on kohati päris raske tuua välja radikaalseid erinevusi Euroopa ja Aasia kunstimaailmade vahel. Siiski arvan, et on tähtis, et kunstnikud annaksid edasi ja kaasaksid oma töödes kohaliku iseloomuliku kultuuri ja sotsiaalseid meeleolusid.
Enda tutvustuses ütled, et oled performance ja installatsioonikunstnik, mis on sinu kunsti ideeline selgroog? Mis on sinu kunsti filosoofia?
Et võimalikult palju inimesi näeks ja mõistaks mu tööd ja et ma jõuaks nii paljudeni kui see on vähegi võimalik. No ja loomulikult saada väga edukaks.
Kes või mis on sinu suurimad kultuurilised mõjutajad – muusikas – kirjanduses jne.? Mis on su suurim “kõrvalkirg” peale kunsti?
Suurlinnad, maakohad, puud, meri, voodi, Internet, palju suvalisi asju. Samuti mälestused ja mälu, sõltub muidugi millises meeleolus ma parasjagu olen, mida näen, kuulen või loen. Oma varajases õpingute faasis avastasin Tino Sehgali loomingut (tema käsitlused poliitilisest majandusest ja moderntantsudest). Ta ei ole jätnud endast maha ühtegi füüsilist tööd ega salvestist ja esitab küsimusi kunsti materiaalse väärtuse hindamise kohta ning samuti intrigeeris teda kuidas müüa kunsti millest ei ole või ei jää ühtegi füüsiliselt eksisteerivat jälge. Ma usun, et läbi tema tööde on kunsti raamid ja standardid muutunud päris oluliselt, vähemalt minu jaoks.
Ja mille kallal töötad Vaskjalas?
“Ruum” on mu peamine töö alus, see võib asuda ükskõik millises kohas – kellegi kodu, kontor, restoran, töökoda, põld, tänav, kirik ja nii edasi. Siin keskendun ma Vaskjala ruumidele ja selle ümbrusesse jäävale ruumile. Mu töö võib tekitada sellist purustatuse või lõhkumisega seotud tundeid, keskendun uute vormide loomisele kasutades ruumis juba olevate vormide osadeks võtmist, ümber paigutamist jne. Annan tuttavatele asjadele ebahariliku või tavatu kuju läbi nende tükkideks võtmise ja loon neist midagi, mis meenutavad tuttavlikke maastike. Oma performance käigus liigun ja liigutan ennast ja objekte väga tavaliste igapäevaste toimingute vaimus, seda viisil, mis paneks kahtlema kõiges tuttavas ja mittetuttavas.
Vajalikkus/mugavus on alati olemas aga mis on nende eesmärk?

Tänud meeldiva vestluse eest!
Kunstnikuga vestles kultuurikeskuse kogukonnatöö spetsialist Toomas Tilk