Richard Eigner (AUT)
Richard Eigner on helikunstnik, löökpillimängija ja helilooja, kes elab ja töötab Viinis ja Linzis, Austrias.
Ta töötab peamiselt eksperimentaalse akustilise muusika ja mitme kanaliga elektrooniliste kompositsioonide ning installatsioonide valdkonnas, mis uurivad akustilisi nähtusi. Tema doktoritöö ” Denoising Field Recordings. The Denoising of Noise” käsitles eemaldamise protsesse helivaldkonnas.
Vaskjala Loomeresidentuuri ajal kavatseb ta töötada Vaskjala piirkonnas välisalvestustega, mida hiljem kasutab ta mitme kanaliga heliinstallatsioonis. Sellised materjalid nagu näiteks vahtpolüstüroolist pallid, muundurid, väikesed kellukesed, jms võivad samuti olla osa lõpptulemusest.
Uut teost esitletakse improviseeritud trummikontserdi laiendiga.
Richard Eigneri residentuuri toetab i-Portunus & Linz Kultur

Tere Richard, tere tulemast Vaskjala Residentuuri! Nagu ma õigesti aru saan siis on see juba mitmes kord kui satud Eestisse, eelnevalt oled viibinud Moostes ja ühe varasema Balti muusikaprojekti raames ka Pärnus. Kuidas Eesti ja eestlased on sulle tunduvad?

Mulle väga meeldib Eesti, naudin väga siinset loodust ja teil on väga kaunid metsad. Laias laastus on teil nii kaunist loodust, väga heas korras ajaloolisi linnaosi kui ka moodsat linnakeskkonda nagu näiteks Tallinnas. Ja teil on kogu riigis hämmastavalt kiire internetiühendus, lausa kadedaks teeb.

Millega tegelesid oma eelmise visiidi ajal?

Esimene kokkupuude Eesti ja Baltikumiga laiemalt tekkis kui osalesin projektis nimega Sound Development City, mis minu jaoks algas Riiast. Me pidime selle projekti raames tegema töid erinevates regiooni linnades-asulates, ainuke tingimus oli, et me ei tohtinud kasutada lennutransporti nende kohtade vahel liikumiseks. Mu projektikaaslane kasutas näiteks Riiast – Helsingisse jõudmiseks kombot jalgratas ja laev. Minu trajektoori jäi tookord Pärnu ja pikem peatus Moostes ning peale seda Helsingi. Siis ma, võib öelda armusingi Eesti loodusesse ja eriti metsadesse. Ma salvestasin palju loodushääli aga ka pisikesi perkussiooni instrumente. Erinevad kellukesed ja muu selline, mida siis kasutasin hiljem oma heliprojektis. Usun, et mõned kellukesed on siiani alles neis kohtades. Samuti tegime mõned kontserdid.

Sain aru, et oled erialalt trummar ja perkussioonimängija?

Jah, ja viimastel aastatel olen selle juurde tagasi pöördunud. Vahepeal kasutasin palju elektroonilisi instrumente, nüüd tõmbavad mind jälle naturaalsed löökpillid, eks see käibki perioodidena. Igatahes on löökpillid olnud mu kireks juba lapsest saati. Ka siin Vaskjalas kavatsen oma Avatud Uste Päeva etteaste ajal kasutada päris trumme.

Kas oleks väga rumal küsida – oled sa rütmi või meloodia eelistusega muusik?

Ei, kindlasti mitte (naerab). Hetkel vastan, et olen pigem rütmipersoon, samas ostsin just hiljuti endale vibrafoni ja see pill võimaldab tekitada nii rütmi kui ka meloodiaid. Siiski pigem on mul rohkem annet rütmi osas ja selles osas olen saanud panustada ka mitmetes kõrvalprojektides.

Arusaadav, kas eelistad analoog või digitaalset heli ja helimanipulatsioone?

Mulle meeldib helide kõla ja nendega mängimine või töötamine üldiselt, selles osas ma ei ole ainult ühe või teise viisi eelistaja. Muusikuna olen teinud pigem nö. tagasituleku akustilisemate instrumentide juurde. See annab parema võimaluse teha asju reaalajas, kuna digitaalseid ja tugevalt manipuleeritud digiheli on live-s keerulisem taasesitada. See nõuab pikemat ettevalmistust ja tihti ei õnnestugi täpselt sama heli enam kätte saada kontserdil isegi kui varem on see stuudios õnnestunud. Tekivad viivitused ja kajad ja muu selline. Kui ma tahan teha veidraid või ebatavalisi helisid siis saab seda kõike teha ka akustiliste intrumentide abil. Siiski armastan ka digitaalset manipuleerimist. Analoogi puhul on jälle miinuseks kogu seti suurus, kõike vajaminevat on palju ja seda on tülikas kaasa vedada, eriti reisidel.

Kas mängid mõnes bändis?

Jah, mu peamine projekt on Ritornell, teeme muusikat peamiselt duona aga kontsertidel on alati keegi külalisena. Lisaks mängin tihti stuudiomuusikuna erinevatele gruppidele, kõige kuulsam neist on vahest Flying Lotus aga ka Patrick Wolf, tuntud Inglise laulja – laulukirjutaja.

Ja mis on su töö sisuks Vaskjalas?

Kavatsen siin teha välisalvestusi, kuna esitlemine on väga varsti siis eks näeb kui kaugele jõuan. Välitingimustes salvestamise juures on palju nüansse, vahel segab tuul või muud ilmastikunähtused. Tõin kaasa mõned varemtehtud helijupid ja kavatsen neid kokku siduda tervikteoseks. Plaanin kasutada 4 – 8 kanaliga mikserit ja ehitada sellise 4 väikese kõlariga helisüsteemi selle esitamiseks. Lisaks siis mängin trumme. Kõlarite osas on mul ka üks plaan (kasutada nende tegemisel styrofoami – isolatsioonimaterjal) aga kõige parem on tulla kogu installatsiooni oma silmaga vaatama – kuulama. Võtsin kaasa ka mõned põnevad perkussioonividinad.

Sinust sai hiljaaegu õpetaja, kuidas on see mõjutanud su tegemisi?

Jah, alustasin sügisel õpetamist Viini Tarbekunsti Ülikoolis, erialaks siis üldise nimetusega HELI osakonnas. Heli on siis üliõpilaste jaoks lisaaine, asja teeb põnevaks, et väga palju on tudengeid, kes õpivad peamise erialana kirjandust, kunsti, multimeediat aga ka näiteks metallitööd. See on saanud üllatavalt palju vastukaja ja oma õppimissoovi on avaldanud ka tudengid teistest ülikoolidest. Plaanime juba jaanuaris teha esimese väljapaneku õpilaste loomingust, tuleb palju live-etteasteid ja muud. Alguses närveerisin pisut aga nüüd on asjad paika loksunud ja õpilastega on hea klapp ning see töö meeldib mulle väga.

Oled oma õpilastele kahtlemata inspiratsiooniks, kes või mis on sind inspireerinud?

Tänasel päeval saan kõige rohkem innustust jazz muusikast. John Coltrane või jazztrummarid nagu Bernard Purdie, Elvin Jones jne. Olen alati imetlenud ka muusikuid kellel on head improviseerimisoskused. Improvisatsioonist tuleb palju originaalset löhenemist muusikale ja helile. Just vanema põlvkonna muusikud on olnud oma töökusega suurteks eeskujudeks, näiteks Roy Haynes, kes on juba üle 90 aasta vana aga mängib nagu oleks 20.

Sara Pontecorvo (ITA)
Sara Pontecorvo on Itaalia kunstnik, kes on omandanud magistrikraadi Roomas RUFA Akadeemias.
Ta töötab peamiselt erinevate graafikatehnikate ja maalikunstiga, kasutades neid väljenduslaade transformatiivsete protsesside uurimiseks ja orgaaniliste kujundite loomeks.
Vaskjala Loomeresidentuuris töötab ta kuivnõela seeriaga, mis on inspireeritud Vaskjala küla atmosfäärist ja ümbrusest.

Tere Sara, õnnitlused värske magistrikraadi puhul ja tere tulemas elukutseliste kunstnike sekka! Mis on su ootused ja mõtted kunstnikuks olemisele?

Tänud! Mul on alati raskusi tuleviku kujutamisega, isegi väga lähituleviku suhtes. Sestap ma pigem ei loo endale ootusi, võimalik, et see aitab mul vältida pettumist. Igatahes on selge, et elukutseline kunstnik on olla päris raske ja keeruline ag aka siin ei ole ma võtnud seda endale asjaks mida peaks iga hinna eest taotlema. Las juhus toob mis tooma peab.

Itaalia on tuntud läbi sajandite oma kuulsate kunstnike poolest, mis on see miski, mis teeb kunstniku sinu kodumaal tuntuks – eriliseks ja mis on tänapäevased trendid selles osas?

Jään sulle vastuse võlgu, ma olen alles oma teekonna alguses ja kogu see kontekst on minu jaoks täiesti uus. Minu teadmiste sügavus ja panoraamsus selles osas on alles omandamisel.

Mis ja kes on sind mõjutanud, olnud su iidoliteks?

Enamus mu iidolitest või mõjutajatest on mineviku suurnimed nagu Carvaggio, Toulouse-Lautrec, Klimt ja erinevad autsaiderid nagu Francesco Nonni, Duilio Cambellotti, Art Nouveau üldisemalt. Suurimaks mõjutajaks pean siiski loodust ja selle vaatlemist.

Millega tegeled Vaskjalas?

Teen siin oma kuivnõela sarja. Püüan jäädvustada Vaskjala ja selle ümbruses oleva looduse delikaatsust ja kasinust, olen sellest väga lummatud. Mulle meeldib oma töödesse lisada juhuslike elemente, antud juhul siis on see alus millele oma pilte teen. Iga pildi alus on välja lõigatud täiesti suvaliste abstraktsete lõigetena ja alles siis kannan oma pildi sellele alusele.

Mida toob tulevik?

Mõttes on ja tegelikkuses ka karjuv vajadus leida endale koos sõpradega hea pind stuudio loomiseks. Sealt vaatame edasi!

Kunstnikega vestles Toomas Tilk